top of page
shutterstock_2061262208.jpg
shutterstock_2610374783.jpg

Havisaba kasta talvel kord-paar kuus.

Kuidas hooldada toataimi talvel?

Pildid: Shutterstock

Kõige rohkem kahju teeb liigne agarus

​

Nagu meid endid, mõjutab talvehooaeg ka meie tubaseid taimi. Päevad on lühemad, valgust napib, radiaatorid kuivatavad õhku ja aknalaual võib lehti näpistada külm. Päris talveunne suurem osa toataimedest soojas toas küll ei jää, kuid nende kasv aeglustub või peatub. Hoolitsev taimeomanik võib sellise vaatepildi peale kastekannu või väetisepudeli järele haarata, kuid tegelikult võib hoopis tegevusetus rohelisele sõbrale kõige paremini mõjuda.

Talvel tuleb kasta tunde, mitte kalendri järgi

Kõige tavalisem viga on jätkata kastmist sama rütmi järgi nagu suvel. Kui valgust on vähem, toimub fotosüntees aeglasemalt ja taim kasutab vähem vett. Ka mullast aurustub seda üldjuhul vähem, sest päikest enam nii sageli tuppa ei paista. Liiga märjas mullas jäävad juured aga õhupuudusse ja võivad hakata mädanema.

 

Seepärast ei tasu lähtuda kindlast kastmispäevast. Kui muld on harjumuspärase kastmispäeva saabudes endiselt niiske, võib kastekann veel mõneks ajaks oma kohale jääda. Mulla niiskust tuleks kontrollida sõrmega ja arvestada ka sellega, kus taim seisab ning millises potis kasvab. Savipott kuivab kiiremini kui plastpott, radiaatori lähedal aurustub vesi hoogsamalt ja jahedal aknalaual püsib muld kauem niiske.

Sooduspakkumised kehtivad valitud Coopi kauplustes kõikidele klientidele

Väetisepudel võib enamasti kevadet oodata

Ka väetamise puhul tasub vaadata taime, mitte kalendrit. Kui uusi lehti, võrseid ega õiepungi ei paista, pole väetist enamasti vaja. Puhkavale taimele lisatoidu andmine sunnib teda kasvama ajal, mil selleks napib valgust. Tagajärjeks võib olla kahvatu ja väljaveninud kasv.

Väetada võib mõõdukalt edasi juhul, kui taim:

kasvatab nähtavalt uusi lehti või võrseid

moodustab õiepungi või juba õitseb

saab palju valgust

Kõige ettevaatlikumalt tuleks talvel kasta:

  • havisaba ja sulgvõhku, mis taluvad kuivemat mulda märksa paremini kui liigset vett;

  • kaktust ja teisi sukulente;

  • monsterat, viigi- ja draakonipuud, kui nende kasv on peatunud;

  • kõiki taimi, mis seisavad jahedas või vähese valgusega kohas.

 

See ei tähenda, et mõni teine taim ei vajaks talvel rohkem vett kui suvel. Aktiivselt kasvavaid ja õitsevaid taimi tuleks endiselt jälgida. Näiteks õitseva jõulukaktuse mulda ei maksa täiesti läbi kuivatada ja orhidee kasvusubstraadil võiks lasta kastmiste vahel küll taheneda, kuid taime ei saa terveks talveks unustada.

shutterstock_2244239771.png

Sulgvõhk on eriliselt visa ja vastupidav taim.

Väetisepudel võib enamasti kevadet oodata

Ka väetamise puhul tasub vaadata taime, mitte kalendrit. Kui uusi lehti, võrseid ega õiepungi ei paista, pole väetist enamasti vaja. Puhkavale taimele lisatoidu andmine sunnib teda kasvama ajal, mil selleks napib valgust. Tagajärjeks võib olla kahvatu ja väljaveninud kasv.

Väetada võib mõõdukalt edasi juhul, kui taim:

kasvatab nähtavalt uusi lehti või võrseid

moodustab õiepungi või juba õitseb

saab palju valgust

Näiteks sügisel kasvama hakanud amarüllist võib õievarre ja lehtede arenemise ajal toetada kaaliumirikka vedelväetisega. Toitaineid võivad vajada ka teised talvel õitsevad taimed, kuid koguse ja sageduse puhul tuleks lähtuda konkreetse liigi hooldusjuhistest. Kui taim on kasvu peatanud, võib väetamisega rahulikult kevadeni oodata.

shutterstock_2443444081.jpg

Monstera naudib talvist lehtede piserdamist.

Mõni puhkab talvel, teine hoopis suvel

Taimede puhkeajast rääkides läheb pilt veidi kirjumaks. Paljud troopilised lehttaimed aeglustavad talvel kasvu vähese valguse tõttu. Mõnel liigil on aga selgem puhkeperiood, mida on uute õite tekkimiseks lausa vaja.

Kliivia vajab näiteks õiepungade moodustamiseks sügisel ja talve alguses jahedamat puhkust. Oktoobrist detsembrini võiks teda hoida jahedas ja kasta vaid siis, kui lehed hakkavad närbuma. Kui tavapärase kastmisega uuesti alustada, võivad õied ilmuda kuue kuni kaheteistkümne nädala jooksul.

Ka amarülli- ehk ratsuritähesibul puhkab pärast kasvuperioodi ja alustab uut kasvuringi sügisel. Kalanhoe vajab uuesti õitsema hakkamiseks aga mitme nädala jooksul pikki pimedaid öid – ligikaudu 14 tundi täielikku pimedust ööpäevas.

shutterstock_2622433255.png

Kliivia meelistemperatuur talvel on 10-15 °C kraadi.

shutterstock_1943911237.jpg

Just talvel ei ütleks ratsuritäht ära taimelambist.

Hea abiline taimelamp

Suvel toa tagumises nurgas kenasti hakkama saanud taim võib talvel vajada valgemat kohta. Abi on isegi nii lihtsast tööst nagu aknaklaaside ja taimelehtede puhastamine. Tolmune leht ei suuda vähest valgust sama hästi ära kasutada kui puhas.

Eriti valgusnõudlikud on viigipuud, kaktused ja teised sukulendid. Ka kirjude lehtedega taimed võivad liiga pimedas kaotada osa oma värvist. Kui akna juures ruumi ei jätku, võib appi võtta taimelambi. Lampi ei tasu siiski lehtedele liiga lähedale sättida, sest ka LED-valgus võib neid põletada. Roosakaks või pruuniks muutuvad laigud annavad sageli märku, et taim on valgusallikale liiga lähedal.

Radiaatori kõrval võib isegi troopikataim hätta jääda

Keskküte muudab koduse õhu talvel väga kuivaks. Sellest annavad sageli märku pruuniks ja krõbedaks muutuvad leheservad. Kuiva õhu suhtes on tundlikud näiteks kalatead, marantad ja paljud orhideed. Lehtede veega piserdamine pakub vaid hetkelist leevendust ning neile pikalt jääv niiskus võib soodustada seenhaigusi. Rohkem abi on õhuniisutajast.

Samas ei maksa niiskuse suurendamise lootuses taime päris radiaatori kõrvale jätta. Kuum õhuvool kuivatab lehti ning külma aknaklaasi lähedus ja tuuletõmbus võivad kahjustada nii lehti kui ka õiepungi. Eriti tundlikud on orhideed, mis võivad külma tõttu pungad maha poetada.

Potted Plant Design

Talvine kontrollnimekiri

Suurt hooldusprogrammi pole taimedele talvel vaja. Piisab, kui aeg-ajalt üle vaadata mõned põhilised asjad:

  • enne kastmist kontrolli mulla niiskust;

  • pühi suurtelt lehtedelt tolm ja eemalda kolletunud lehed;

  • tõsta pimedasse nurka jäänud taimed valgemasse kohta;

  • hoia potid eemal radiaatorist, külmast klaasist ja tuuletõmbusest.

Allikad: rhs.org.uk, joegardener.com, ngb.org

Sooduspakkumised kehtivad valitud Coopi kauplustes kõikidele klientidele

Soovitatud lood

IMG_0093.JPG

Pimedate õhtute parim teraapia – käsitöö

Pimedate õhtute saabudes tasub vahel telefoni või teleripuldi asemel hoopis vardad või heegelnõel kätte võtta. Käsitööga tegelemine ei paku ainult rõõmu oma kätega loodud esemest, vaid aitab pärast kiiret päeva puhata ja stressi maandada. Alustamiseks ei pea sugugi olema meister – oskused tulevad harjutades ja tänapäeval leiab abi nii põhjalikest mustritest kui ka videojuhenditest. Oma kogemusi ja soovitusi jagab suur käsitööarmastaja ning kudumismustrite disainer Hanna Lillesiim.
IMG_0093.JPG

Sügistalvised aiahäkid: kaheksa nippi külmaks ajaks

Talvel on aias küll vähem tööd, aga lihtsalt väravat enda taga lukku panna ja ”kevadel näeme!” hõigata ka ei saa. Lumi murrab oksi, kahtlase olemisega jänesed luusivad viljapuude ümber, trepp muutub salakavalaks liuväljaks ja toataimed mossitavad hämaras. Talvel on omad trikid – meil ka!
IMG_0093.JPG

Tekid ja padjad külma kätte!

Tekke ja patju peaks aeg-ajalt külma kätte tuulduma viima, see on kasulik nii kehale kui ka vaimule. Miks see nii on? Tekkide ja patjade külma käes tuulutamine on kasulik mitmel põhjusel, millest järgnevalt juttu teeme.
bottom of page