

Havisaba kasta talvel kord-paar kuus.
Kuidas hooldada toataimi talvel?
Pildid: Shutterstock
Kõige rohkem kahju teeb liigne agarus
Nagu meid endid, mõjutab talvehooaeg ka meie tubaseid taimi. Päevad on lühemad, valgust napib, radiaatorid kuivatavad õhku ja aknalaual võib lehti näpistada külm. Päris talveunne suurem osa toataimedest soojas toas küll ei jää, kuid nende kasv aeglustub või peatub. Hoolitsev taimeomanik võib sellise vaatepildi peale kastekannu või väetisepudeli järele haarata, kuid tegelikult võib hoopis tegevusetus rohelisele sõbrale kõige paremini mõjuda.
Talvel tuleb kasta tunde, mitte kalendri järgi
Kõige tavalisem viga on jätkata kastmist sama rütmi järgi nagu suvel. Kui valgust on vähem, toimub fotosüntees aeglasemalt ja taim kasutab vähem vett. Ka mullast aurustub seda üldjuhul vähem, sest päikest enam nii sageli tuppa ei paista. Liiga märjas mullas jäävad juured aga õhupuudusse ja võivad hakata mädanema.
Seepärast ei tasu lähtuda kindlast kastmispäevast. Kui muld on harjumuspärase kastmispäeva saabudes endiselt niiske, võib kastekann veel mõneks ajaks oma kohale jääda. Mulla niiskust tuleks kontrollida sõrmega ja arvestada ka sellega, kus taim seisab ning millises potis kasvab. Savipott kuivab kiiremini kui plastpott, radiaatori lähedal aurustub vesi hoogsamalt ja jahedal aknalaual püsib muld kauem niiske.
Sooduspakkumised kehtivad valitud Coopi kauplustes kõikidele klientidele
Väetisepudel võib enamasti kevadet oodata
Ka väetamise puhul tasub vaadata taime, mitte kalendrit. Kui uusi lehti, võrseid ega õiepungi ei paista, pole väetist enamasti vaja. Puhkavale taimele lisatoidu andmine sunnib teda kasvama ajal, mil selleks napib valgust. Tagajärjeks võib olla kahvatu ja väljaveninud kasv.
Väetada võib mõõdukalt edasi juhul, kui taim:
kasvatab nähtavalt uusi lehti või võrseid
moodustab õiepungi või juba õitseb
saab palju valgust
Kõige ettevaatlikumalt tuleks talvel kasta:
-
havisaba ja sulgvõhku, mis taluvad kuivemat mulda märksa paremini kui liigset vett;
-
kaktust ja teisi sukulente;
-
monsterat, viigi- ja draakonipuud, kui nende kasv on peatunud;
-
kõiki taimi, mis seisavad jahedas või vähese valgusega kohas.
See ei tähenda, et mõni teine taim ei vajaks talvel rohkem vett kui suvel. Aktiivselt kasvavaid ja õitsevaid taimi tuleks endiselt jälgida. Näiteks õitseva jõulukaktuse mulda ei maksa täiesti läbi kuivatada ja orhidee kasvusubstraadil võiks lasta kastmiste vahel küll taheneda, kuid taime ei saa terveks talveks unustada.

Sulgvõhk on eriliselt visa ja vastupidav taim.
Väetisepudel võib enamasti kevadet oodata
Ka väetamise puhul tasub vaadata taime, mitte kalendrit. Kui uusi lehti, võrseid ega õiepungi ei paista, pole väetist enamasti vaja. Puhkavale taimele lisatoidu andmine sunnib teda kasvama ajal, mil selleks napib valgust. Tagajärjeks võib olla kahvatu ja väljaveninud kasv.
Väetada võib mõõdukalt edasi juhul, kui taim:
kasvatab nähtavalt uusi lehti või võrseid
moodustab õiepungi või juba õitseb
saab palju valgust
Näiteks sügisel kasvama hakanud amarüllist võib õievarre ja lehtede arenemise ajal toetada kaaliumirikka vedelväetisega. Toitaineid võivad vajada ka teised talvel õitsevad taimed, kuid koguse ja sageduse puhul tuleks lähtuda konkreetse liigi hooldusjuhistest. Kui taim on kasvu peatanud, võib väetamisega rahulikult kevadeni oodata.

Monstera naudib talvist lehtede piserdamist.
Mõni puhkab talvel, teine hoopis suvel

Kliivia meelistemperatuur talvel on 10-15 °C kraadi.

Just talvel ei ütleks ratsuritäht ära taimelambist.
Hea abiline taimelamp
Suvel toa tagumises nurgas kenasti hakkama saanud taim võib talvel vajada valgemat kohta. Abi on isegi nii lihtsast tööst nagu aknaklaaside ja taimelehtede puhastamine. Tolmune leht ei suuda vähest valgust sama hästi ära kasutada kui puhas.
Eriti valgusnõudlikud on viigipuud, kaktused ja teised sukulendid. Ka kirjude lehtedega taimed võivad liiga pimedas kaotada osa oma värvist. Kui akna juures ruumi ei jätku, võib appi võtta taimelambi. Lampi ei tasu siiski lehtedele liiga lähedale sättida, sest ka LED-valgus võib neid põletada. Roosakaks või pruuniks muutuvad laigud annavad sageli märku, et taim on valgusallikale liiga lähedal.
Radiaatori kõrval võib isegi troopikataim hätta jääda
Keskküte muudab koduse õhu talvel väga kuivaks. Sellest annavad sageli märku pruuniks ja krõbedaks muutuvad leheservad. Kuiva õhu suhtes on tundlikud näiteks kalatead, marantad ja paljud orhideed. Lehtede veega piserdamine pakub vaid hetkelist leevendust ning neile pikalt jääv niiskus võib soodustada seenhaigusi. Rohkem abi on õhuniisutajast.
Samas ei maksa niiskuse suurendamise lootuses taime päris radiaatori kõrvale jätta. Kuum õhuvool kuivatab lehti ning külma aknaklaasi lähedus ja tuuletõmbus võivad kahjustada nii lehti kui ka õiepungi. Eriti tundlikud on orhideed, mis võivad külma tõttu pungad maha poetada.

Talvine kontrollnimekiri
Suurt hooldusprogrammi pole taimedele talvel vaja. Piisab, kui aeg-ajalt üle vaadata mõned põhilised asjad:
enne kastmist kontrolli mulla niiskust;
pühi suurtelt lehtedelt tolm ja eemalda kolletunud lehed;
tõsta pimedasse nurka jäänud taimed valgemasse kohta;
hoia potid eemal radiaatorist, külmast klaasist ja tuuletõmbusest.
Allikad: rhs.org.uk, joegardener.com, ngb.org











































-small.png)

