top of page
AVAPILT.jpg
AVAPILT.jpg

Milline aed on lindudele nokkamööda?

  • Puule jäänud õunad ja marjad pakuvad looduslikku toitu.

  • Seemnetega püsikud tasub maha lõigata alles kevadel.

  • Põõsad, hekid ning eri kõrgusega taimestik annavad varjumis- ja puhkekohti.

  • Toitmisala võiks paikneda kohas, kuhu kass märkamatult ligi ei pääse.

ChatGPT Image Sep 14, 2026, 02_42_58 PM.png

Mida ja kuidas serveerida talvises linnurestoranis?

Pildid: Shutterstock

Talvise söögiala rajamisega tasub algust teha juba enne, kui esimene rasvatihane aknaklaasile koputab ja nosimist nõuab. Sobiva koha võib läbi mõelda, toidumaja üles seada ja vajaliku kraami valmis varuda, kuid päris avamisega ei ole vaja esimesel jahedal hommikul kiirustada.

Eesti Ornitoloogiaühingu juhend soovitab toidumajale avatud kohta, kus linnud saavad lähenevat ohtu varakult märgata ja vajaduse korral mitmes suunas põgeneda. Läheduses võiks olla puu või põõsas, kus ümbrust uurida, süüa ja varjuda.

Kui toidukoht kinnitatakse posti otsa, võib ümber posti paigaldada allapoole avaneva koonuse, mis takistab kassil üles ronida. Toidumaja ei tasu aga peita sügavale põõsasse, kust kass võib linnule märkamatult ligi hiilida.

Heal toidumajal on alus, ilmastiku eest kaitsev katus ja servad, mis ei lase seemnetel maha pudeneda. Nurkadesse jäetud väikesed avad aitavad sulaga tekkival veel välja voolata. Söötur võiks olla selline, kus linnud ei saa toidu sees istuda ega sinna väljaheiteid jätta.

Ühe suure ühise söögilaua asemel võib kasutada mitut väiksemat sööturit. See hajutab külalisi, vähendab lindudevahelisi otsekontakte ja võimaldab pakkuda eri toite eraldi.

Sooduspakkumised kehtivad valitud Coopi kauplustes kõikidele klientidele

Esimene külm hommik pole veel avamispäev

EOÜ soovitab lisatoitmist alustada siis, kui päevane külm on kestnud juba mitu nädalat või maapinda katab püsiv lumi. Mõnel pehmel talvel võib õige aeg saabuda alles jaanuaris.

Liiga vara alustatud söötmine võib meelitada paigale ka linde, kes peaksid sügisel edasi rändama. Inimese pakutav tuleks jätta lisatoiduks. Linnud leiavad süüa ka loodusest ja toidumaja ei pea muutuma kohaks, kus pugu täis õgida.

Kõige parem on panna värske toit välja hommikul, kui lindude energiavajadus on pärast külma ööd suur. Tavaliselt piisab toidumajja ühest pihutäiest. Käreda pakase ja paksu lumega võib toitu pidevalt ees olla, kuid kümnete kilode kaupa seemnete väljapuistamine pole vajalik.

Külma ja lumise ilmaga muutub tähtsaks korrapärasus. Soojal ja lumeta perioodil võib koguseid vähendada või toitmise ajutiselt katkestada.

Väetisepudel võib enamasti kevadet oodata

Ka väetamise puhul tasub vaadata taime, mitte kalendrit. Kui uusi lehti, võrseid ega õiepungi ei paista, pole väetist enamasti vaja. Puhkavale taimele lisatoidu andmine sunnib teda kasvama ajal, mil selleks napib valgust. Tagajärjeks võib olla kahvatu ja väljaveninud kasv.

Väetada võib mõõdukalt edasi juhul, kui taim:

kasvatab nähtavalt uusi lehti või võrseid

moodustab õiepungi või juba õitseb

saab palju valgust

Talvise linnurestorani avamine on terveks külmaks ajaks võetud kohustus.

Puuri pandud toidupala on väg araske korraga ära pätsata. Ka varesel.jpg

Puuri pandud toidupala on väga raske korraga ära pätsata. Ka varesel

Toidumaja vajab ka nõudepesupäeva

Toidumaja pole vaja küürida iga päev, kuid vähemalt kord nädalas tasub eemaldada vana toit ja pesta maja kuuma veega. Niiske toit, väljaheited ja lähestikku söövad linnud loovad haigustele soodsa keskkonna. Pärast pesemist tuleb loputada ja lasta söögikohal enne täitmist täielikult kuivada.

Kui mõni lind istub kaua puhevil, on loid või ebatavaliselt julge, tuleks toitmine peatada ja söögikoht põhjalikult puhastada. Surnud lindu ei tohi puudutada palja käega.

Rasvapall tuleks plastvõrgust eemaldada ja asetada spetsiaalsesse hoidikusse. Võrku võivad takerduda linnud ja teised loomad, samuti võib varese minema viidud plastvõrk loodusesse prügiks jääda. Loetelu on suunav, sest sama toitu võivad proovida teisedki liigid ja lindude eelistused varieeruvad. Kõik pakutav peab olema värske ja maitsestamata.

Toit

Tõenäolised külalised

Maitsestamata rasvapall

tihased, rähnid, puukoristaja

Õunad ja marjad

musträstas, hallrästas, siidisaba

Hirss, kaerahelbed, tangud ja muud terad

varblased, talvike, rohevint

Maitsestamata maapähklid

tihased, puukoristaja, rähnid, vindid

Mage pekk või searasv

tihased, rähnid, puukoristaja

Päevalilleseemned

tihased, rohevint, leevike, siisike, varblased, puukoristaja

Pasknäär mõjub talve taustal nagu kakaduu.jpg

Pasknäär mõjub talve taustal nagu kakaduu

Linnuhuvi võib alata aknaalusest

Lindude vaatlemiseks piisab hästi nähtavast toidumajast, mugavast toolist, märkmikust ja kannatlikkusest. Binokkel aitab detaile näha, kuid lähedal asuva toidumaja puhul saab alguses hakkama ka ilma.

Juba mõne päeva pärast hakkavad meelde jääma näod ja kombed. Puukoristaja napsab seemne ja kaob, rasvatihane valib toitu pisut kauem ning rohevint võib jääda istuma nagu klient, kes ei kavatsegi lauda vabastada.

Talv on alustamiseks hea aeg, sest liike liigub vähem kui kevadel. Linnud tulevad korduvalt tagasi ja neid saab rahulikult võrrelda.

Oma oskusi võib proovida ka Eesti Ornitoloogiaühingu talvisel aialinnuvaatlusel, mis toimub tavapäraselt jaanuari viimasel nädalavahetusel.

Algaja vaatleja hea abiline on Cornelli ülikoolis loodud tasuta rakendus Merlin Bird ID. See aitab lindu määrata kirjelduse, foto ja häälitsuse järgi ning kuvab ka eestikeelseid linnunimesid.

Raamatusõbrale sobib aga Peep Veedla koostatud „Pargi- ja aialindude taskugiid“, mis keskendub just inimese lähiümbruse liikidele ega koorma algajat kogu Euroopa sulelistega.

Tasuta abimeheks on ka EOÜ illustreeritud brošüür „Talvised aialinnud ja nende lisatoitmine“, mille lõpust leiab sagedasemate toidumaja külaliste pildid.

Restoran suleb uksed kevadel

Kevade lähenedes võib toidukoguseid järk-järgult vähendada. Esimese sula peale ei pea sööturit kohe maha võtma, sest külm ja lumi võivad naasta, kuid hiljemalt aprillis tuleks toitmine lõpetada. Seejärel ootab ees hooaja viimane töö – põhjalik koristamine.

Söögikoha alt korjatakse kokku seemnekestad, vana toit ja väljaheited. Toidumaja pestakse väljas kuuma vee ja vähese nõudepesuvahendiga, loputatakse ning lastakse täielikult kuivada.

Puhtad, kuivad ja väljaheiteta taimsed seemnekestad võib kompostida. Toidumaja alla kogunenud mass on aga sageli segunenud väljaheidete, niiskunud toidu ja muu sodiga. Sellist segu ei tasu kodukomposti panna, vaid kokku koguda, sulgeda kotti ja panna segaolmejäätmetesse. Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui toitmiskohas on nähtud haiget või surnud lindu.

​

Puhast ja kuiva toidumaja võib nüüd järgmise talveni kuuris või garaažis hoida.

Suuremjagu suurnokkvinte jõuab toidumajadesse alles kevade poole.jpg

Suuremjagu suurnokkvinte jõuab toidumajadesse alles kevade poole

Artikli koostamisel on kasutatud Eesti Ornitoloogiaühingu juhendeid „Lindude lisatoitmine“, „Talvised aialinnud ja nende lisatoitmine“ ning „Kuidas ennetada ja märgata haiguste levimist talvel linde toites?“.

Sooduspakkumised kehtivad valitud Coopi kauplustes kõikidele klientidele

Soovitatud lood

Hydralife 2 (2).png

Advendikalender lastele: 24 päeva avastamisrõõmu ilma maiustusteta

Jõuluootuses on midagi erilist. Hommikud tunduvad natuke põnevamad, õhtud hubasemad ja iga päev viib sammukese lähemale jõuludele. Laste jaoks teeb selle aja veelgi maagilisemaks advendikalender – 24 väikest üllatust, mida päev päeva järel avastada.
Hydralife 2 (2).png

Mida ja kuidas serveerida talvises linnurestoranis?

Talvise söögiala rajamisega tasub algust teha juba enne, kui esimene rasvatihane aknaklaasile koputab ja nosimist nõuab. Sobiva koha võib läbi mõelda, toidumaja üles seada ja vajaliku kraami valmis varuda, kuid päris avamisega ei ole vaja esimesel jahedal hommikul kiirustada. Eesti Ornitoloogiaühingu juhend soovitab toidumajale avatud kohta, kus linnud saavad lähenevat ohtu varakult märgata ja vajaduse korral mitmes suunas põgeneda. Läheduses võiks olla puu või põõsas, kus ümbrust uurida, süüa ja varjuda.
Hydralife 2 (2).png

Näitlejanna Marika Korolev-Pihelpuu: "Minu ostukorv pole kindlasti mingi terviseajakirja ideaalnimekiri"

Hea toit ja huumor, kalorite mitte lugemine ning liikumine on Marika igapäevaelu osad. Muu hulgas osales ta kevadel Coopi eksperimendis, kus oli vaja kokku panna neljaliikmelise pere nädala ostukorv alla saja euroga. Korvi läksid tooted, mida Eesti pered iga päev tarbivad: leib, piim, liha, köögiviljad jm. „Alguses pelgasin, kas selle summa eest ikkagi on võimalik neli pereliiget nädala aja jooksul ära toita, aga seda kogust vaadates ma enam ei kahtle.“ Räägime armastatud näitlejannaga toiduteemal veelgi, muud juttu sekka.
Hydralife 2 (2).png

Suur OSTUHOROSKOOP
Millist köögiabilist soovitavad sulle tähed?

Kas Kaksikutele ikka piisab ühest praeahjust ja kas Lõvi lepib maiusega, mida ei serveerita jalaga koogialusel? Ja kas Kaalud julgevad tainast segada enne, kui kõik on täpselt mõõdetud? Vaevalt! Seepärast anname nõu, mida ühel või teisel tähemärgil lähiajal soetada sünnib.
Hydralife 2 (2).png

Miks on piisav hüdratsioon kasside jaoks oluline?

Hüdratsioon on füsioloogiline seisund, kus keha elektrolüüdid, teatud mineraalid ja vedelikud on tasakaalus – selle tasakaalu säilitamine on kriitilise tähtsusega. Vesi on elutähtis, sest see mõjutab kõike alates elundite talitlusest ja toitainete transpordist kuni vereringe ja seedimiseni. Samuti aitab see vähendada kuseteede kivide tekkimise tõenäosust ning toetab neerusid toksiinide väljutamisel.
Hydralife 2 (2).png

Tubased tegevused lastega

Kõige toredam on veeta lastega aega õues, kus saab värskes õhus joosta, mängida ja üheskoos avastada. Kui aga väljas läheb juba pimedaks või ilm õuetegevusi ei soosi, kuluvad ära mõned head ideed, millega laste aega toas sisustada. Siit leiad soovitusi nii koos tegutsemiseks kui ka lapse iseseisvaks nokitsemiseks.
Hydralife 2 (2).png

Dr. Stern – nauditav elu koos loomaga.

Dr. Stern on Eestis loodud lemmikloomatoidu ja hooldusvahendite kaubamärk, mille lugu sai alguse juba aastal 2003. Sel ajal tundsid Eesti väikeloomaarstid puudust kvaliteetsest lemmikloomatoidust, mida oleks võimalik mugavalt leida ka tavapoodidest. Soovist pakkuda loomadele paremat sündiski Eesti oma bränd – Dr. Stern.
Hydralife 2 (2).png

Klaudia Tiitsmaa julgeb elu värvidega mängida

Sügis on ennast kogu täiega kohale vedanud: sõidame Viljandisse erk-kollaste vahtralehtede ja paduvihma saatel. Kohale jõudes tervitab Klaudia meid sooja lehvitusega oma kodu ukselävel ning lippame kiirelt tuppa. Otsustame maha istuda kööki – sinna, kus on Klaudia lemmiknurk, sest sealse valgusega saab väga häid pilte teha. Ta armastab inimesi pildistada.
bottom of page