

Milline aed on lindudele nokkamööda?
-
Puule jäänud õunad ja marjad pakuvad looduslikku toitu.
-
Seemnetega püsikud tasub maha lõigata alles kevadel.
-
Põõsad, hekid ning eri kõrgusega taimestik annavad varjumis- ja puhkekohti.
-
Toitmisala võiks paikneda kohas, kuhu kass märkamatult ligi ei pääse.

Mida ja kuidas serveerida talvises linnurestoranis?
Pildid: Shutterstock
Talvise söögiala rajamisega tasub algust teha juba enne, kui esimene rasvatihane aknaklaasile koputab ja nosimist nõuab. Sobiva koha võib läbi mõelda, toidumaja üles seada ja vajaliku kraami valmis varuda, kuid päris avamisega ei ole vaja esimesel jahedal hommikul kiirustada.
Eesti Ornitoloogiaühingu juhend soovitab toidumajale avatud kohta, kus linnud saavad lähenevat ohtu varakult märgata ja vajaduse korral mitmes suunas põgeneda. Läheduses võiks olla puu või põõsas, kus ümbrust uurida, süüa ja varjuda.
Kui toidukoht kinnitatakse posti otsa, võib ümber posti paigaldada allapoole avaneva koonuse, mis takistab kassil üles ronida. Toidumaja ei tasu aga peita sügavale põõsasse, kust kass võib linnule märkamatult ligi hiilida.
Heal toidumajal on alus, ilmastiku eest kaitsev katus ja servad, mis ei lase seemnetel maha pudeneda. Nurkadesse jäetud väikesed avad aitavad sulaga tekkival veel välja voolata. Söötur võiks olla selline, kus linnud ei saa toidu sees istuda ega sinna väljaheiteid jätta.
Ühe suure ühise söögilaua asemel võib kasutada mitut väiksemat sööturit. See hajutab külalisi, vähendab lindudevahelisi otsekontakte ja võimaldab pakkuda eri toite eraldi.
Sooduspakkumised kehtivad valitud Coopi kauplustes kõikidele klientidele
Esimene külm hommik pole veel avamispäev
EOÜ soovitab lisatoitmist alustada siis, kui päevane külm on kestnud juba mitu nädalat või maapinda katab püsiv lumi. Mõnel pehmel talvel võib õige aeg saabuda alles jaanuaris.
Liiga vara alustatud söötmine võib meelitada paigale ka linde, kes peaksid sügisel edasi rändama. Inimese pakutav tuleks jätta lisatoiduks. Linnud leiavad süüa ka loodusest ja toidumaja ei pea muutuma kohaks, kus pugu täis õgida.
Kõige parem on panna värske toit välja hommikul, kui lindude energiavajadus on pärast külma ööd suur. Tavaliselt piisab toidumajja ühest pihutäiest. Käreda pakase ja paksu lumega võib toitu pidevalt ees olla, kuid kümnete kilode kaupa seemnete väljapuistamine pole vajalik.
Külma ja lumise ilmaga muutub tähtsaks korrapärasus. Soojal ja lumeta perioodil võib koguseid vähendada või toitmise ajutiselt katkestada.
Väetisepudel võib enamasti kevadet oodata
Ka väetamise puhul tasub vaadata taime, mitte kalendrit. Kui uusi lehti, võrseid ega õiepungi ei paista, pole väetist enamasti vaja. Puhkavale taimele lisatoidu andmine sunnib teda kasvama ajal, mil selleks napib valgust. Tagajärjeks võib olla kahvatu ja väljaveninud kasv.
Väetada võib mõõdukalt edasi juhul, kui taim:
kasvatab nähtavalt uusi lehti või võrseid
moodustab õiepungi või juba õitseb
saab palju valgust
Talvise linnurestorani avamine on terveks külmaks ajaks võetud kohustus.

Puuri pandud toidupala on väga raske korraga ära pätsata. Ka varesel
Toidumaja vajab ka nõudepesupäeva
Toidumaja pole vaja küürida iga päev, kuid vähemalt kord nädalas tasub eemaldada vana toit ja pesta maja kuuma veega. Niiske toit, väljaheited ja lähestikku söövad linnud loovad haigustele soodsa keskkonna. Pärast pesemist tuleb loputada ja lasta söögikohal enne täitmist täielikult kuivada.
Kui mõni lind istub kaua puhevil, on loid või ebatavaliselt julge, tuleks toitmine peatada ja söögikoht põhjalikult puhastada. Surnud lindu ei tohi puudutada palja käega.
Rasvapall tuleks plastvõrgust eemaldada ja asetada spetsiaalsesse hoidikusse. Võrku võivad takerduda linnud ja teised loomad, samuti võib varese minema viidud plastvõrk loodusesse prügiks jääda. Loetelu on suunav, sest sama toitu võivad proovida teisedki liigid ja lindude eelistused varieeruvad. Kõik pakutav peab olema värske ja maitsestamata.
Toit
Tõenäolised külalised
Maitsestamata rasvapall
tihased, rähnid, puukoristaja
Õunad ja marjad
musträstas, hallrästas, siidisaba
Hirss, kaerahelbed, tangud ja muud terad
varblased, talvike, rohevint
Maitsestamata maapähklid
tihased, puukoristaja, rähnid, vindid
Mage pekk või searasv
tihased, rähnid, puukoristaja
Päevalilleseemned
tihased, rohevint, leevike, siisike, varblased, puukoristaja

Pasknäär mõjub talve taustal nagu kakaduu
Linnuhuvi võib alata aknaalusest
Lindude vaatlemiseks piisab hästi nähtavast toidumajast, mugavast toolist, märkmikust ja kannatlikkusest. Binokkel aitab detaile näha, kuid lähedal asuva toidumaja puhul saab alguses hakkama ka ilma.
Juba mõne päeva pärast hakkavad meelde jääma näod ja kombed. Puukoristaja napsab seemne ja kaob, rasvatihane valib toitu pisut kauem ning rohevint võib jääda istuma nagu klient, kes ei kavatsegi lauda vabastada.
Talv on alustamiseks hea aeg, sest liike liigub vähem kui kevadel. Linnud tulevad korduvalt tagasi ja neid saab rahulikult võrrelda.
Oma oskusi võib proovida ka Eesti Ornitoloogiaühingu talvisel aialinnuvaatlusel, mis toimub tavapäraselt jaanuari viimasel nädalavahetusel.
Algaja vaatleja hea abiline on Cornelli ülikoolis loodud tasuta rakendus Merlin Bird ID. See aitab lindu määrata kirjelduse, foto ja häälitsuse järgi ning kuvab ka eestikeelseid linnunimesid.
Raamatusõbrale sobib aga Peep Veedla koostatud „Pargi- ja aialindude taskugiid“, mis keskendub just inimese lähiümbruse liikidele ega koorma algajat kogu Euroopa sulelistega.
Tasuta abimeheks on ka EOÜ illustreeritud brošüür „Talvised aialinnud ja nende lisatoitmine“, mille lõpust leiab sagedasemate toidumaja külaliste pildid.
Restoran suleb uksed kevadel
Kevade lähenedes võib toidukoguseid järk-järgult vähendada. Esimese sula peale ei pea sööturit kohe maha võtma, sest külm ja lumi võivad naasta, kuid hiljemalt aprillis tuleks toitmine lõpetada. Seejärel ootab ees hooaja viimane töö – põhjalik koristamine.
Söögikoha alt korjatakse kokku seemnekestad, vana toit ja väljaheited. Toidumaja pestakse väljas kuuma vee ja vähese nõudepesuvahendiga, loputatakse ning lastakse täielikult kuivada.
Puhtad, kuivad ja väljaheiteta taimsed seemnekestad võib kompostida. Toidumaja alla kogunenud mass on aga sageli segunenud väljaheidete, niiskunud toidu ja muu sodiga. Sellist segu ei tasu kodukomposti panna, vaid kokku koguda, sulgeda kotti ja panna segaolmejäätmetesse. Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui toitmiskohas on nähtud haiget või surnud lindu.
Puhast ja kuiva toidumaja võib nüüd järgmise talveni kuuris või garaažis hoida.

Suuremjagu suurnokkvinte jõuab toidumajadesse alles kevade poole
Artikli koostamisel on kasutatud Eesti Ornitoloogiaühingu juhendeid „Lindude lisatoitmine“, „Talvised aialinnud ja nende lisatoitmine“ ning „Kuidas ennetada ja märgata haiguste levimist talvel linde toites?“.





















