Väetisepudel võib enamasti kevadet oodata
Ka väetamise puhul tasub vaadata taime, mitte kalendrit. Kui uusi lehti, võrseid ega õiepungi ei paista, pole väetist enamasti vaja. Puhkavale taimele lisatoidu andmine sunnib teda kasvama ajal, mil selleks napib valgust. Tagajärjeks võib olla kahvatu ja väljaveninud kasv.
Väetada võib mõõdukalt edasi juhul, kui taim:
kasvatab nähtavalt uusi lehti või võrseid
moodustab õiepungi või juba õitseb
saab palju valgust
Pärast ärkamist tasub võimelda igaühel, vanus ja liikumisvõime ei ole siin tähtsad. Harjutusi saab kohandada täpselt enda võimaluste järgi. Eriti sobib kehaline virgutus neile, kellel on istuv töö või aeglane ainevahetus. „Hommikuvõimlemine on hea annus liikumist – pärast tööd on selle võrra rohkem jaksu veeta aega pere ja sõpradega või tegeleda mingi hobiga,“ motiveerib Kertu.
Igasugune võimlemine, rääkimata tõsisemast treenimisest, aitab vallanda endorfiine, serotoniini ja dopamiini, mis muudavad meeleolu paremaks. Paraneb ka ainevahetus, mis on kiirem terve päeva.
Kuna keha alles ärkab, siis ei tohiks hommikused harjutused olla väga rasked. Personaaltreeneri sõnul sobivad sel ajal harjutused, mis vajavad vaid oma keha raskust. Hästi sobib kogu keha aktiveeriv liikumine. Kõige parem on alustada lihtsate soojendusharjutustega, nagu venitused, kehapöörded, randmeringid ja -raputused jms. Seejärel võib võtta plaani mõne alljärgneva harjutuse.
Sooduspakkumised kehtivad valitud Coopi kauplustes kõikidele klientidele
Sooduspakkumised kehtivad valitud Coopi kauplustes kõikidele klientidele


Hommikuvõimlemine kindlustab eduka päeva ja muretu õhtu
Pildid: Erakogu ja Shutterstock
„Hommikuvõimlemisega kaasneb väga palju eeliseid,“ ütleb personaaltreener Kertu Väikemaa. „Kui seda regulaarselt teha, harjub keha peagi koormusega ja võid märgata, et hommikul on kergem ärgata ning liikuma saada. Samuti annab hommikuvõimlemine päevale hea alguse ja tõstab tuju.“
.jpg)
Kertu Väikemaa
Soovitatud lood
Allavaatav koer
Aseta käed õlgade laiuselt enda ette maha. Vii jalad puusade laiuselt harki, toetudes varvastele. Tõsta sabakont ja puusad üles. Suru peopesad vastu maad ning lükka õlad taha. Jälgi, et selg püsiks sirge, siis aktiveerib harjutus ka kere- ja seljalihaseid. Proovi suruda kannad põrandale nii lähedale kui võimalik, kuid need ei pea ilmtingimata maad puudutama. Harjutust tehes keskendu pigem selja sirutamisele ja kui kõik näib üle jõu käivat, siis jäta jalad kergelt kõverdatuks. Harjutus mõjub nii üla- kui ka alakehale. Joogast tuntud poos aktiveerib käsi, õlgu, selga, sääremarju ja reisi, aitab parandada rühti ja vabastada pingeid seljas. Hoia asendit 20 sekundit. Tee kokku 3 kordust.


Istessetõus kõverdatud jalgadega
Lama selili matil, käed külgedel. Tõsta ülakeha maast lahti ja too jalad 45-kraadise nurga alla. Vii sirged käed põlvedeni või natuke kaugemale. Seejärel siruta jalad, nii et ülakeha liigub samal ajal natuke allapoole mati suunas. Järgmiseks kõverda jalad taas 45-kraadise nurga alla ja vii käed põlvedele. Ülakeha ja jalad peaksid ideaalis olema kogu harjutuse vältel maast lahti, aga seni, kuni see on raske, anna endale pisut puhkust – toeta kannad vahepeal maha. Kui lihased on juba piisavalt heas toonuses, võid proovida viia käsi põlvedest ka kaugemale nagu pildil. Harjutus tugevdab kerelihaseid. Tee seda 2 seeriat, mõlemas 15 korda.
Kobra poos
Lama kõhuli matil, aseta peopesad rinna kõrvale, siruta jalad sirgelt taha. Nüüd lükka ennast käte abil üles. Ülakeha liigub nii kõrgele kui võimalik, kuid veendu, et vaagen ei tõuse matilt. Õlad on surutud alla ja rind ette. Siruta pea ja kael natuke tahapoole. Lihased on venituse ajal toonuses. Sule silmad ja hoia asendit mitu hingetõmmet, seejärel langeta keha algasendisse. See poos on väga tõhus kõhulihaste venitamiseks.

Kätekōverdused põlvtoenglamangus
Kätekõverduste tegemiseks võta matil põlvtoenglamang, nii et põlved on üksteise kõrval ja sääred üles suunatud. Käed aseta matile õlgadest veidi laiemalt. Veendu, et keha oleks peast põlvedeni ühel joonel. Kõverda küünarvarred ja vii keha nii madalale, et rinna ja põranda vahele mahub umbes kaks püstist rusikat. Liikudes alla, hinga sisse, tõustes välja. Kere- ja tuharalihased hoia kogu harjutuse vältel kontrolli all ja toonuses. Tee harjutust 3 seeriat, igaühes10 kordust. Peamised lihased, mis töötavad, on rinnalihased, õlavarre-kolmpea lihased

Õlavenitus
Seisa, jalad õlgade laiuselt harkis. Tõsta üks käsi sirgelt rinna kõrgusele, surudes seda teise käega vastu keha. Jälgi, et venitatava käe poolne õlg ei kerkiks hetkel, kui tõmbad kätt vastu keha. Hoia venitust 20 sekundit ja korda sama teise käega. Tee nii 3 korda.


Puusatõste
Lama selili matil, aseta jalad puusade laiuselt või veidi laiemalt ning kõverda põlved, nii et need jäävad pöidadega samas suunas. Suru täistald vastu maad ning lükka puus tuharalihaste abil üles. Lõug püsigu rinna juures. Ülemises asendis peaksid kannad joonduma põlvede alla. Kõhulihased on pingestatud, et vältida lülisamba ülesirutust. Järgmiseks langeta puusad algasendisse. Harjutus äratab hommikul hästi tuharalihased, aga koormust saavad ka reie tagaküljelihased. Tee seda harjutust 3 seeriat, igaühes 15 kordust.
Jalatõsted toengpõlvituses
Mine matile toengpõlvitusse. Põlved on puusade ja käed õlgade all. Selgroog on neutraalses asendis. Tõsta üks jalg 90-kraadise nurga all kõverdatult lae suunas ning pinguta tuharat. Langeta jalg tagasi lähteasendisse. Jälgi, et kere oleks tugev ja alaselg püsiks samas asendis. Tee 10 kordust mõlema jalaga ja nii kolm seeriat mõlemale jalale. Ka see harjutus paneb tööle tuharalihased ja reie tagaküljelihased.
Lõpeta hommikuharjutused meelepärase lõõgastusega, näiteks lama selili paar minutit põrandal vaibal või võimlemismatil ja lase kehal rahuneda.
Head võimlemist!

























































