

Kuidas tagada hea uni talvisel ajal?
Pildid: Erakogu ja Shutterstock
Me kõik teame, et piisav uni on hea enesetunde ja tervisliku elustiili alus. Samas on igapäevane enesetunne ja elustiilivalikud omakorda aluseks kvaliteetsele unele. Miks võib aga just talvel unekvaliteet halveneda ja mida teha, et vältida n-ö surnud ringi sattumist, kus vaatamata päevasele väsimusele kipuvad ööd ikka unetud olema?
Sertifitseeritud unetehnoloogi Kene Verniku sõnul on sügisel ja talvel üheks oluliseks unekvaliteedi mõjutajaks valguse vähenemine. „Meie une-ärkveloleku rütm on otseselt seotud valgusega. Kui valgust on vähe, muutub inimene uimaseks ja uniseks, sest suureneb melatoniini tootmine. Kui valgust on palju, oleme seevastu kehaliselt aktiivsemad ja erksamad, sest ärksust toetavad hormoonid hoiavad meid aktiivsena,“ selgitab ta.
See, et sügistalvisel perioodil võivad uimane ja unine enesetunne tihedamini võimust võtta, ei garanteeri aga paremat ööund. Vastupidi, kui inimene ei saa päeval piisavalt valgust, võib see unekvaliteeti negatiivselt mõjutada. „Uinumine võib võtta kauem aega ja une püsivus võib väheneda. Inimene võib talveperioodil küll rohkem magada, kuid uni ei pruugi olla kvaliteetsem ja öiseid ärkamisi võib esineda rohkem,“ ütleb Vernik.

Unenõustaja Kene Vernik ︱ Pilt erakogu
Sooduspakkumised kehtivad valitud Coopi kauplustes kõikidele klientidele
Stress ja uni on omavahel tihedalt seotud
Tihtipeale on just tööga seotud pinged need, mistõttu võib olla raske õhtul uinuda. Unenõustaja sõnul jääb keha sellisel juhul liiga erksasse seisundisse ja pingetest on raske välja tulla. „Nii võib juhtuda, et inimene läheb voodisse, kuid jääb oma mõtetega sinna keerlema ega suuda lõõgastuda,“ lausub Vernik.
Kui inimene kvaliteetset und ei saa, võib unenõustaja sõnul suureneda kehas stressihormoonide, nagu adrenaliini ja kortisooli tase. See kurnab organismi, mõjutab immuunsüsteemi ja selle tagajärjel kipub uni veelgi halvenema. „Tekib omamoodi surnud ring, millest võib olla inimesel üksi väga keeruline välja tulla. Ainuüksi antidepressant või unerohi ei pruugi probleemi lahendada, sest unetus on sageli tugevalt seotud inimese käitumise, mõtete ja harjumustega,“ mõtestab Vernik.
Millal on aeg unetusega seoses abi otsida?
Kui inimene on kehvasti maganud kaks kuni kolm nädalat, tasub Verniku sõnul pöörduda unenõustaja või -spetsialisti poole. „Lühiajalisest unetusest võime küll iseseisvalt välja tulla, aga kui see hakkab venima, võib juhtuda, et inimene on oma käitumisega unetust ise alal hoidma hakanud. Näiteks võib ta olla hakanud liiga palju kohvi jooma või võtma toidulisandeid ebasobival ajal,“ selgitab ta.
Kui inimene on juba ligi kuu aega pidevalt unine ja väsinud või kaob energia keset päeva ning see kestab õhtuni, võib tema sõnul lisaks unetusele esineda ka mõni muu unehäire, näiteks uneapnoe või rahutute jalgade sündroom.

Unetus on sageli tugevalt seotud inimese käitumise, mõtete ja harjumustega.
Kui und ei tule, tasub muuta magamajäämise harjumusi
Unetehnoloogi sõnul on kliinilises praktikas üks tõhusamaid viise unetusest vabanemiseks unetuse kognitiivne käitumisteraapia. Selle käigus kasutatakse spetsiifilisi tehnikaid, näiteks une restriktsiooni ja stiimuli kontrolli tehnikat.
„Stiimuli kontrolli tehnika eesmärk on õpetada kehale ja ajule, et voodi on eelkõige magamiseks. Seetõttu viiakse muud tegevused voodist välja. Kui inimene lamab voodis ja mõtted hakkavad teda häirima või ta ei suuda uinuda, tuleks voodist välja tulla ning teha mõnda rahustavat tegevust, näiteks lihaslõdvestusharjutusi umbes kümne minuti jooksul. Kui unisus on taastunud, võib voodisse tagasi minna,“ kirjeldab Vernik.
Une restriktsiooni tehnikat saab ka omal käel järele proovida. „Võib juhtuda, et inimene läheb voodisse kell 22, kuid jääb regulaarselt magama alles südaööl. Sellisel juhul võiks näiteks järgneva seitsme päeva jooksul minna voodisse alles 00 ja hoida ärkamise aeg kindlana, näiteks kell 7 hommikul,“ õpetab Vernik. Sellist ajakava tuleks tema sõnul hoida seni, kuni unekvaliteet ja püsivus on paranenud.
Kui und ei tule, võid voodist välja tulla ja proovida lihaslõdvestusharjutusi. Leia istudes mugav asend ja toetu tooli seljatoele, osa harjutusi saad teha ka lamades. Harjutusi tehes võiksid silmad sulgeda. Iga lihasgrupi harjutuse puhul pinguta oma lihaseid koos sissehingamisega 7‒10 sekundiks, seejärel lõdvesta lihased 10 sekundiks.
-
Labakäsi ja käsivars ‒ pigista käsi rusikasse, hoia ja lõdvesta.
-
Küünarvars ‒ suru õlg küünarnukist vastu tooli käetuge, hoia ja lõdvesta.
-
Kael ‒ suuna lõug õrnalt allapoole, hoia ja lõdvesta.
-
Rindkere ‒ hinga sügavalt sisse ja suru abaluud kokku, hoia ning lõdvesta.
-
Kõht ‒ punnita kõhtu ettepoole ja pinguta kõhulihaseid, hoia ning lõdvesta.
-
Reis ‒ pinguta reielihaseid, hoia ja lõdvesta.
-
Säär ‒ tõmba varbaid ülespoole sääremarja suunas, hoia ja lõdvesta.
-
Labajalg ‒ painuta varbaid põranda poole neid samal ajal kronksu tõmmates, hoia ja lõdvesta.
Lihtsad harjutused keha lõdvestamiseks
Mida saab inimene ise teha, et unekvaliteeti parandada?
-
Kui kipud enne uinumist voodis pikalt ärkvel püsima, nihuta voodisse minek hilisemaks. Kui tavaliselt vajud unne alles südaöö paiku, siis minegi alles sel ajal voodisse. Ärkamise aeg hoia samuti kindlana, sel juhul näiteks kell 7.
-
Kui uni ei saabu, tule voodist välja ja naase sinna alles siis, kui unisus on taastunud. Seda võib vajadusel korrata mitu korda öö jooksul.
-
Lõpeta olulised kohustused ja pingelisemad tegevused kaks kuni kolm tundi enne magamaminekut.
-
Talvisel ajal on soovituslik kasutada päevavalguslampi, mille valgusintensiivsus on vähemalt 5000 luksi. Seda võiks kasutada iga päev u 1,5 tundi, eelkõige hommikul ja päeva esimeses pooles.
-
Une toetamiseks kasutatakse ka melatoniini, kuid selle vajadust ja sobivat kasutamist tasub arutada spetsialistiga.
Unenõustaja Kene Verniku soovitused
Unenõustaja Kene Verniku soovitused
Mida saab inimene ise teha, et unekvaliteeti parandada?
Lihtsad harjutused keha lõdvestamiseks
-
Kui kipud enne uinumist voodis pikalt ärkvel püsima, nihuta voodisse minek hilisemaks. Kui tavaliselt vajud unne alles südaöö paiku, siis minegi alles sel ajal voodisse. Ärkamise aeg hoia samuti kindlana, sel juhul näiteks kell 7.
-
Kui uni ei saabu, tule voodist välja ja naase sinna alles siis, kui unisus on taastunud. Seda võib vajadusel korrata mitu korda öö jooksul.
-
Lõpeta olulised kohustused ja pingelisemad tegevused kaks kuni kolm tundi enne magamaminekut.
-
Talvisel ajal on soovituslik kasutada päevavalguslampi, mille valgusintensiivsus on vähemalt 5000 luksi. Seda võiks kasutada iga päev u 1,5 tundi, eelkõige hommikul ja päeva esimeses pooles.
-
Une toetamiseks kasutatakse ka melatoniini, kuid selle vajadust ja sobivat kasutamist tasub arutada spetsialistiga.
Kui und ei tule, võid voodist välja tulla ja proovida lihaslõdvestusharjutusi. Leia istudes mugav asend ja toetu tooli seljatoele, osa harjutusi saad teha ka lamades. Harjutusi tehes võiksid silmad sulgeda. Iga lihasgrupi harjutuse puhul pinguta oma lihaseid koos sissehingamisega 7‒10 sekundiks, seejärel lõdvesta lihased 10 sekundiks.
-
Labakäsi ja käsivars ‒ pigista käsi rusikasse, hoia ja lõdvesta.
-
Küünarvars ‒ suru õlg küünarnukist vastu tooli käetuge, hoia ja lõdvesta.
-
Kael ‒ suuna lõug õrnalt allapoole, hoia ja lõdvesta.
-
Rindkere ‒ hinga sügavalt sisse ja suru abaluud kokku, hoia ning lõdvesta.
-
Kõht ‒ punnita kõhtu ettepoole ja pinguta kõhulihaseid, hoia ning lõdvesta.
-
Reis ‒ pinguta reielihaseid, hoia ja lõdvesta.
-
Säär ‒ tõmba varbaid ülespoole sääremarja suunas, hoia ja lõdvesta.
-
Labajalg ‒ painuta varbaid põranda poole neid samal ajal kronksu tõmmates, hoia ja lõdvesta.
Väetisepudel võib enamasti kevadet oodata
Ka väetamise puhul tasub vaadata taime, mitte kalendrit. Kui uusi lehti, võrseid ega õiepungi ei paista, pole väetist enamasti vaja. Puhkavale taimele lisatoidu andmine sunnib teda kasvama ajal, mil selleks napib valgust. Tagajärjeks võib olla kahvatu ja väljaveninud kasv.
Väetada võib mõõdukalt edasi juhul, kui taim:
kasvatab nähtavalt uusi lehti või võrseid
moodustab õiepungi või juba õitseb
saab palju valgust

Unetuse korral tasub voodis lamamise asemel voodist välja tulla ning teha mõnda rahustavat tegevust, näiteks lihtsaid lihasharjutusi.























































