

Saun annab tervise, taastab ilu ja värskuse
Pildid: Shutterstock
Sauna väärtust pole võimalik üle hinnata. Pole ühtegi inimese elu aspekti, mida regulaarne saunaskäik ei suudaks muuta paremaks. Iganädalase – miks aga mitte ka igapäevase – sauna kasu tervisele, ilule ja enesetundele pole võimalik mitte millegagi võrrelda. Lisaks on saun imeline sotsialiseerumispaik, kus veeta pere või sõpradega väärtuslikku aega.

Viha puhul on puuliigist tähtsam selle värskus.
parandab und, ainevahetust, kiirendab kaalulangust
aitab tugevdada südant ja veresoonkonda
muudab juuksed ilusaks, naha plastiliseks
teeb nii-öelda nina lahti ehk aitab hingamist lihtsustada
Ega muidu oleks juba vanad eestlased omistanud saunale maagilist nii hinge kui ka ihu tervistavat jõudu.
Saunakuumuses tõuseb kehatemperatuur, suus saab mõõta näiteks kuni kolm kraadi normaalsest kõrgemat soojust. Kuumus ja niiskus käivitavad kehas erinevate hormoonide möllu. Nii kasvab korralikult kasvuhormoonitase, mida tavaliselt näeme pärast kosutavat und. Samuti vallandub organismi heaolutunnet pakkuv „valuvaigisti“ beetaendorfiin ja pulssi tõstev noradrenaliin.
Saunas langeb ka – erinevalt levinud vastupidisele arvamusele – vererõhk (regulaarsel saunatamisel paar-kolm korda nädalas kuni 20%) ja võimenduvad erinevad immuunsust tugevdavad näitajad. On tõestatud, et regulaarne saun vähendab haigestumist ja oksüdatiivset stressi, mida seostatakse südame-veresoonkonnahaiguste ning vähiga. Pärast sporti leevendab saunas käimine stressi kordades paremini kui sauna vältimine.
Sooduspakkumised kehtivad valitud Coopi kauplustes kõikidele klientidele
Hea südamele, hea unele
Saunatamine 2–3 korda nädalas vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski üle 20% võrreldes inimestega, kes külastavad sauna kord nädalas. Mida sagedamini saunas käia, seda väiksemaks muutub haigestumise risk, kahanedes isegi kuni 65%. Südame löögisageduse ja vererõhu muutused saunas käies on võrreldavad füüsilise tegevuse ajal toimuvatega, sest kehas leiavad aset sarnased muudatused.

Vanad eestlased uskusid sauna hinge ja ihu tervendavasse jõusse.
Ära ei tohi unustada, et saunas higistamine on lisaks temperatuurikontrollile naturaalne detoks, sest higi sisaldab enamasti rohkem kahjulikke jääkaineid, nagu bisfenool A, ftalaadid, raskmetallid ja uriin. Nii toimub saunas ka terviklikum organismi puhastusprotsess. Higistamise järel ei tohi mingil juhul loobuda vee joomisest, millega taastada kaotatud vedelik. Üldiselt tuleks pärast sauna palju juua, taastada ka mineraalide-soolade tasakaal ja süüa kergemaid toite. Alkoholist oleks targem täielikult loobuda, ka magusatest mahladest ja karastusjookidest.
Saunaõhtu järel oleme kõik tundnud mõnusat rammestust, murevaba unisust, millega rahus sängi minna. Ühes vähestest uuringutest, mis käsitles saunas käimise ja une vahelist seost, avastati, et sügav uni suurenes esimese kahe tunni jooksul üle 70 ja esimese kuue tunni jooksul 45%. Pärast saunas käimist vähenes ärkvel oldud aeg statistiliselt olulisel määral. Teadlased on välja pakkunud võimaluse, et keha soojenemine ja sellele järgnev mahajahtumine mõjutab hormonaalset aktiivsust, mistõttu muutumegi umbes paar tundi pärast saunaskäiku uniseks.
Juuksed läikima, nahk elastseks, naha ainevahetus kiiremaks
Saunasoojus soodustab juuksekasvu ja parandab üldist juuste kvaliteeti, sest soojus ja niiskus kiirendavad peanaha vereringet. See tähendab, et rohkem hapnikku ja toitaineid jõuab juuksefolliikulitesse, mille tulemuseks on tervemad ja tugevamad juuksed ning etem juuksekasv. Parima tulemuse saamiseks tasub kuumas leiliruumis istudes oma juukseid rätiku või mütsiga kaitsta. Erinevalt lokitangidest või föönist on leilikuumus juustele vähem ohtlik, kuid siiski on parem vähendada otsest kuumust.
Juuste pesemiseks tuleks kasutada aga parimaid ja konkreetsele juuksetüübile sobilikke šampoone, palsameid, õlisid. Juuste pesemine pärast sauna eemaldab higikihi ja puhastab peanahka. Puhas peanahk on oluline, sest higi ja juuksevahendite kogunemine võib ummistada juuksefolliikulid peanahas ja takistada juuste kasvu.
Saunas paraneb ka naha ainevahetus, sest soojus mitmekordistab pindmisi veresooni läbivat verehulka. Nahk saab toidetud, hoiab niiskust tõhusamalt ja püsib seetõttu elastne. Sagedane saunaskäimine on kasulik neile, kes põevad psoriaasi ja mõnd muud nahahaigust, näiteks seborroilist dermatiiti või nakkuslikku ekseemi.
Saunatamisel laienevad naha kapillaarid, naha verevool suureneb 5–10 korda, aktiveerub higistamine ja fibroblastide stimulatsioon. See parandab hapniku ja toitainete kohaletoimetamist organismis, samuti kiireneb ainevahetus. Uuringud kinnitavad: regulaarne saun parandab naha elastsust ja vähendab süsteemse põletiku markereid.
Nii tasub just saunas kasutada erinevaid looduslikke näomaske. Saunas tõuseb kehatemperatuur ja elavneb vereringe, nahapoorid avanevad, higistamine kiireneb ning nahk vabaneb jääkainetest. Just seetõttu on nahahooldus saunas eriti tõhus – näomaskis sisalduvad toimeained imenduvad paremini ja sügavamale.

Leili tuleb visata nii, et kõigil oleks mõnus – saun peab lõõgastama, mitte haiget tegema.
Pingutusjärgne lõõgastus
Pärast pikka füüsilist pingutust või tugevat treeningut pole midagi paremat kui saun. Saun ja sport on alati tandemina koos käinud. Põhjuseks on sauna võime stressi vähendada, tuju tõsta, keha ja meelt nii rahustada kui ka nende olukorda turgutada. Kuumas ruumis istumine laiendab veresooni ja kiirendab südame tööd, mille koosmõjul jõuab suurem hulk hapniku ja muude „ehitusmaterjalidega“ varustatud verd lihastesse. Pingutusest rebenenud lihased saavad nii kiiremini taastuma asuda. Samuti aitab soojus lõdvestada pinges lihaseid ning vähendada stressi ja põletikke. Kuum leil pehmendab liigeseid, andes neile elastsust.
Saun pole küll kaalualanduseks parim koht, kuna enamik kaalumiinusest tuleb veekaost, mis on vaja kiirelt taastada. Kuna südametöö on aga kiirem, kulutab organism ka rohkem energiat – sellest ka kaalukaotus, mis on aga äärmiselt väike. Samas tasub sauna kaalu langetamise eesmärgil kindlasti päevarutiinis hoida. Kui ka konkreetne füüsiline mõju kaalule on väike, on mõju suurem nii-öelda ringiga: saun tõstab tuju, rahustab hinge, mis lubab teha paremaid (loe: tervislikumaid) toitumisvalikuid.
Kes soovib, et mõistus toimiks ka vanemas eas kui koorelahutaja (mäletate seda igiammust väljendit), siis just saun on hea „ravim“. Näiteks on neil, kes käivad saunas 4–7 korda nädalas, 60% väiksem risk haigestuda dementsusesse. Need huvitavad tähelepanekud puudutavad just Soome sauna. Parimad tervisemõjud avalduvad, kasutades sauna 4–7 korda nädalas temperatuuril umbes 80 °C, korraga umbes 20 minutit.
Allikad: Harvia, hange.ee, huum.ee, Maakodu, saunainter.com
Parimad tervisemõjud avalduvad, kasutades sauna 4‒7 korda nädalas temperatuuril umbes 80 °C, korraga umbes 20 minutit.
Neil, kes käivad saunas 4‒7 korda nädalas, on 60% väiksem dementsuse tekke risk.
Saunas käimine 2‒3 korda nädalas vähendab südame-veresoonkonnahaiguste riski üle 20% võrreldes inimestega, kes külastavad sauna vaid kord nädalas.
Mida sagedamini saunas käia, seda väiksemaks muutub haigestumise risk, kahanedes mõnel juhul isegi kuni 65%.
Kolm põhjust, miks vihtlemine on nii hea
Saunaviht – tegelikult sellega enda või sõbra materdamine – paneb leiliruumi lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. See omakorda kutsub esile suurema higistamise. Vihtlemine eemaldab nahapinnale kogunenud mustuse ja higi, lisaks on vihtlemisel masseeriv ning meeliergutav toime.
Vihtu on väga erinevaid ja tihtipeale võib tekkida küsimus, milline valida. Kõige levinum on kaseviht, kuid kasutatakse ka mustasõstra-, tamme-, pihlaka- ja sarapuuokstest valmistatud vihtu, populaarsust kogub ka eukalüptiviht. Saunaviha vahele võib lisada ka erinevaid lõhnataimi, nagu näiteks meliss, piparmünt, salvei ja palderjan.
Hea teada! Kõige meelepärasem on värske viht, mida paraku aga meie kliimas aasta läbi saada ei ole. Selleks on soovitatav viht pärast valmistamist külmutada. Enne kasutamist tuleks aga vihta leotada 30 minutit leiges vees ja seejärel on värske saunaviht vihtlemiseks valmis.
Allikas: www.harvia.ee
Sooduspakkumised kehtivad valitud Coopi kauplustes kõikidele klientidele
Väetisepudel võib enamasti kevadet oodata
Ka väetamise puhul tasub vaadata taime, mitte kalendrit. Kui uusi lehti, võrseid ega õiepungi ei paista, pole väetist enamasti vaja. Puhkavale taimele lisatoidu andmine sunnib teda kasvama ajal, mil selleks napib valgust. Tagajärjeks võib olla kahvatu ja väljaveninud kasv.
Väetada võib mõõdukalt edasi juhul, kui taim:
kasvatab nähtavalt uusi lehti või võrseid
moodustab õiepungi või juba õitseb
saab palju valgust























































