
Toit leevendab stressi
Pildid: Shutterstock
Stressiolukorras toodavad neerupealsed hormooni nimega kortisool, mis tagab, et oskame ohtu sattudes võtta vastu kiireid (ja enamasti õigeid) otsuseid. Lisaks annab kortisool meile tihti juurde jõudu, tõstab loovust ja motivatsiooni. Kui stressist koos kortisooliga saab meie elu igapäevane kaaslane, on probleemid kiired tekkima.

„Inimene võib stressi kogedes tunda tihti ka suurenenud isu ja sageli otsitaksegi stressile leevendust just toidust. Pingelises olukorras kiputakse tarbima rohkem kiirtoitu, sealhulgas rasvaseid ja suhkrurikkaid tooteid,“ selgitab toitumisnõustaja Katriina Maidla.
Kortisool saadab kehale sõnumi, et „oht on akuutne, tarvis on varuda“, mis tähendab, et metaboolse ärksuse asemel hakkavad kasvama rasvarakud.
Lisaks sellele tekitab stress unetust, väsimust, ärevust ja lõpuks ka erinevaid kroonilisi haigusi. Kõik ei ole siiski kadunud: stressiga saab võidelda treeningu, korrapärase liikumise, hea une, vaimsete praktikate, aga mis kõige olulisem ... õige toiduga.
Sooduspakkumised kehtivad valitud Coopi kauplustes kõikidele klientidele
Söö korrapäraselt ja tervislikult
„Kõik me teame, et näljasena on enesetunne vilets, tähelepanu hajub ning seetõttu on ka toiduvalikud, mida selles olukorras teeme, pigem ebatervislikud, rohkelt töödeldud ja kõrge kaloraažiga. Tihti tuuakse stressirikkal perioodil ettekäändeks asjaolu, et kiire ajagraafiku tõttu pole aega süüa,“ mainib toitumisnõustaja.
Äärmiselt oluline on hoida kontrolli all veres olev suhkur: üles-alla hüppav veresuhkrutase loob hea pinnase ärevuseks, neerupealsete väsimuseks, suurenenud põletikeks, ülekaaluks. Loobuma peaks saiakestest, kookidest, makaronist ja valgest riisist, samuti magusatest jookidest, kuivatatud puuviljadest ja kõigest muust magusast. Kiiresti imenduvate süsivesikute liigne tarbimine toobki kaasa veresuhkrutaseme kiire tõusu. Sellele vastuseks paisatakse verre rohkesti insuliini, mis viib glükoosi verest rakkudesse ja veresuhkrutase langeb. Vere glükoosisisalduse vähenemine aktiveerib neerupealsed, mis hakkavad tootma ärevust, stressitaset ja isu tõstvaid hormoone. Surnud ring!

Kombineerides valgurikkaid toiduaineid, nagu kala, kana, liha ja muna, nii-öelda aeglasema iseloomuga süsivesikurikaste toiduainetega, nagu täisteratooted, aedviljad, vähem magusad puuviljad ja marjad, võib olla kindel, et eine on tervislikult tasakaalus. Valgud nimelt aeglustavad süsivesikute imendumist. Samuti on olulised toidust saadavad rasvhapped.
Ashwagandha: India rahvameditsiinist tuntud ürti on aastatuhandeid kasutatud ärevuse ja stressi leevenduseks, samuti annab ürt jõudu ja parandab keskendumisvõimet. Uuringud on näidanud, et selle korrapärane kasutamine (250–600 mg päevas kaheksa
nädala jooksul) alandab organismis kortisoolitaset.
Kalaõlid: oomega-3-rasvhapped on hea vahend kortisooli vähendamiseks organismis. Uuringud on näidanud, et neil, kes on tarvitanud korrapäraselt oomega-3-rasvhappeid, on kehas vähem põletikke ja ka kortisooli. Kui rasvane kala ei maitse, saab mainitud rasvhappeid võtta ka preparaadina.
Stressi leevendavad toidulisandid
Vitamiinid ja mineraalained
Oluline osa stressi leevendamisel on vitamiinidel ja mineraalainetel: peaksime hoolitsema selle eest, et organismis ei oleks puudust B-grupi vitamiinidest. Maidla sõnul saame neid, süües täisteraviljast valmistatud tooteid, rohelisi leht- ja aedvilju, muna, kaunvilju, seemneid, maksa. Ka C-vitamiin on oluline: looduslikest allikatest leidub seda rohkelt mustsõstardes, paprikas, hapukapsas, tsitruselistes, erinevates marjades ja puuviljades.
„Loodusliku rahustina mõjuvad kaltsium ja magneesium. Nende mineraalide puudusel võib esineda närvilisust ja ärrituvust. Magneesiumipuudus mõjutab keskendumisvõimet, vähendab organismi vastupanuvõimet stressile, teeb ärevaks ning võib ajada segamini une ja ärkveloleku rütmi. Vajalikud on ka mangaan ja tsink. Toidumaailmas leidub neid vajalikke mineraale rohelistes lehtviljades, täisteraviljas, pähklites ja seemnetes,“ kinnitab toitumisnõustaja.

2. Papaia on suurepärane foolhappe ja B6-vitamiini allikas.
Need kaks mikrotoitainet on stressi taltsutamiseks olulised, sest hoiavad kontrolli all homotsüsteiinitaset veres.
Homotsüsteiin on ainevahetuse käigus tekkiv kõrvalprodukt ning selle taseme tõus viib ägedama
stressihormoonide vabastamiseni. B6-vitamiini sisaldavad ka banaan, kana- ja kalkuniliha, lõhe ja tursk. Palju foolhapet on spinatis, brokolis, peedis ja sparglis.
1. Linaseemned, lõhe, forell, krevetid ja sojaoad.
Need kõik on head oomega-3-rasvhapete allikad, mille puhul on kindlaks tehtud stressivastased toimed. Nimelt aitavad oomega-3-rasvhapped DHA ja EPA vähendada kortisooli tootmist organismis. Uuringud on näidanud, et kolmenädalane kalaõli tarbimine kahandab arvestatavalt stressihormoonide hulka. Samas võivad oomega-3-rasvhapped tõsta serotoniini ehk õnnehormooni taset, mis aitab kindlasti stressi psühholoogiliste sümptomite vastu.
4. Tume šokolaad sisaldab suurt hulka flavonoide, millel on tõestatult rahustavad omadused.
Samu rahustavaid aineid leidub ka kummelis ja piparmündis. Tume šokolaad suurendab tujutõstva dopamiini hulka organismis. Mida tumedam on šokolaad, seda rohkem on selles tervislikke ühendeid.
5. Mustikad sisaldavad suurt hulka antioksüdante, mis aitavad heastada stressihormoonide rakutasandil tehtud kahju. Samuti on antioksüdantide poolest rikkad mustad sõstrad, küüslauk, pohlad, vaarikad ja viinamarjad.
3. Melissi on kasutatud juba tuhandeid aastaid tõhusa vahendina peavalu, migreeni, närvipinge ja stressist tulenevate sümptomite vastu.
Taimeteed on kirjeldatud kui tuju tõstvat, halbu mõtteid peletavat ja tervet keha rahustavat eliksiiri.
Toidud, mis aitavad stressiga toime tulla
Allikad: MyFitness, Oma Maitse, Mayo Clinic
Sooduspakkumised kehtivad valitud Coopi kauplustes kõikidele klientidele
Väetisepudel võib enamasti kevadet oodata
Ka väetamise puhul tasub vaadata taime, mitte kalendrit. Kui uusi lehti, võrseid ega õiepungi ei paista, pole väetist enamasti vaja. Puhkavale taimele lisatoidu andmine sunnib teda kasvama ajal, mil selleks napib valgust. Tagajärjeks võib olla kahvatu ja väljaveninud kasv.
Väetada võib mõõdukalt edasi juhul, kui taim:
kasvatab nähtavalt uusi lehti või võrseid
moodustab õiepungi või juba õitseb
saab palju valgust























































